Nagu enamik tänapäeva tööstusriike, seisab ka Hiina silmitsi oskustööliste puudusega. Tööjõu vähendamise ja tootlikkuse suurendamise pakiline vajadus on ajendanud Pekingit pakkuma välja lahenduse: paigaldada tehastesse rohkem tööstusroboteid. See aga ei aita.
Hiina tööstus- ja infotehnoloogiaministeerium avaldas eelmisel kuul Robot Plus rakenduskava, et täiustada tootmisliine, mis suudavad toota kõrgema väärtusega tooteid. Sellel on selge eesmärk: kahekordistada robotite tihedust tööstussektoris 2025. aastaks 246-lt robotilt 10 000 töötaja kohta 2020. aastal. Kavas tehakse ettepanek laiendada masinate kasutamist, et hõlmata hüdroelektrijaamu, tuuleparke ja kriitilisi energiasüsteeme.
Selline tehnoloogiale keskendumine on Pekingi toimimisviis (mõelge näiteks „Made in China 2025“). Daiwa Capital Markets Hong Kong Ltd. andmetel peab robotite tihedus viimase eesmärgi saavutamiseks suurenema vaid 13% aastas(1). Samal ajal väheneb riigi tootmistööjõud tõenäoliselt järgmise kolme aasta jooksul, nagu see juhtus 2020. aastal. Tootlikkuse kasv aeglustus jätkuvalt, suurendades nõudlust tööstusseadmete järele. Üldiselt viitab trend automatiseerimise pakkumise ja nõudluse ideaalsele tasakaalule.
Kodumaised ettevõtted nagu Estun Automation ja Shenzhen Inovance Technology ehitavad kiireid ja täpseid masinaid, mis suudavad autosid kokku panna, 3D-s liikuda ja keerukatel viisidel painutada – peaaegu nagu inimese käsi. Teised oskavad keevitada, kruvisid keerata ja laserjälgi teha. Metallitöötlemis- ja autoosade ettevõtted on järele jõudmas, nende müük kasvas 2022. aasta viimases kvartalis 72%. Jaapani ettevõtted Fanuc Corp. ja Yaskawa Electric Corp. olid turul juhtival positsioonil ja rahuldasid suurema osa nõudlusest.
Samal ajal on valitsuse varasem püüd tehaste automatiseerimisele kaasa aidanud selle, et Hiinas on maailma suurim robotite tööjõud ja suurim aastane paigalduste arv. See aitab kiirendada tootmisprotsessi ja parandada tootmise täpsust.
Rohkemate robotite paigaldamine tootmispõrandatele ei tähenda aga, et Hiina saavutab kiire tehnoloogilise arengu ja tootlikkuse hüppe. Kuigi need masinad on loodud tööjõu lünkade täitmiseks, vajavad nad nutika tootmise eeliste ärakasutamiseks ka kõrgelt kvalifitseeritud inimesi. Ilma korraliku kvalifikatsioonita ei saa töötajad automatiseeritud seadmeid programmeerida ega käsitseda.
Arvestades kiirust, millega Hiina seda tehnoloogiat omaks võtab, on ebatõenäoline, et riigi 300 miljonit võõrtöölist annaksid tööstuse sisemajanduse koguproduktile märkimisväärse panuse. 2021. aasta seisuga oli vaid 12,6%-l kõrgharidus või kõrgem.
See teeb muret maailma suurimale tööjõule. Selle kümnendi lõpuks on kuni 40 protsenti sadade miljonite võõrtöötajate toimingutest automatiseeritud. Kuna üle poole neist on 41-aastased ja vanemad, on ümberõpe keeruline. Samal ajal võtab nooremate, oskuslikumate ja haritumate hiinlaste ligimeelitamine aega – ja see ei toimu robotite tiheduse suurenemise tempos ega ministeeriumi seatud ajaraamis. Samal ajal eelistab üha vähem inimesi tegeleda tootmisega, eelistades teenuseid. Need kodanikud on nüüd vähem liikuvad ja otsivad tööd kodule lähemal.
Edasiste töölt lahkumiste peatamiseks on valitsuse planeerijad teinud suuri pingutusi, et julgustada töötajaid pärast koroonast nullist taastumist tööle naasma. On välja kuulutatud mitmeid toetusi. Pärast kuuaasta algust mobiliseeriti tuhandeid busse, lennukeid ja ronge, et viia inimesi tootmiskeskustesse ja ehitusplatsidele. Lõunaosas asuvas Dongguani linnas kulutasid ametnikud värbamisele ligi 3 miljonit dollarit. Kuigi see võiks aidata infrastruktuuri ja teenuseid, võivad need jõupingutused nurjuda, kui vähesed inimesed suudavad Hiina tehastes keerulisi roboteid käsitseda.
Poliitikud pööravad tähelepanu tööjõu koolitamisele ja oskuste täiendamisele. Samuti julgustavad nad ettevõtteid investeerima kutseharidusse. See võib aidata, kuid Peking peab tegema rohkem, et töötajad robotitega sammu pidama hakkaksid. Viimane asi, mida ta tahab, on hunnik jõude seisvaid masinaid.
See veerg ei kajasta tingimata toimetajate ega Bloomberg LP ja selle omanike seisukohti.
Anjani Trivedi on Bloomberg Opinioni kolumnist. Ajakiri kajastab selliseid sektoreid nagu poliitika ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna inseneri-, auto-, elektriautode ja akutööstuse ettevõtted. Varem oli ta The Wall Street Journali finants- ja turukolumnist ja reporter. Enne seda oli ta investeerimispankur New Yorgis ja Londonis.
Postituse aeg: 23. märts 2023
